Alguses tahaksin aga pöörduda SU spordimängude ajaloo juurde. Ma otsustasin esitada  küsimusi J.Gordejevile, kes oli kahe spordimängu (1997. ja 1998. a.) korraldaja.

Jura, kelle idee oli spordimängude korraldamine?
-Nagu te teate, viimased spordimängud olid juba kolmandad. Esimesed mängud toimusid kevadel 1997. Ma ei mäleta täpselt,

kelle idee see oli. Oskan ainult öelda, et see oli kellegi nali, et oleks hea, kui SU tudengitel oleks niisugune üritus. Mina suhtusin aga sellesse ideesse väga tõsiselt. Ma mõtlesin, miks ka mitte. Mina ja Aleksei Aleksejev korraldasime esimesed mängud. A.Aleksejev oli peakorraldaja, mina olin lihtsalt korraldaja. Siiski tegelesin nendega peamiselt mina. Olin ka teiste mängude korraldaja.

Viimaste SU spordimängude korraldaja oli V.Lebedev, kes tuli õppima siia alles sel aastal. Miks sina loobusid ?
-Suvel kolisin oma perega Narvasse, kus praegu elan ja töötan. On raske midagi korraldada, kui sa ei saa seda teha otseselt, vaid ainult kaudselt. Oli olemas võimalus, et ma teeksin seda telefoni teel, see on aga väga kallis ja minu arvates ei ole nii efektiivne. Praegu mul on ka teised huvid, mis on seotud uue töökohaga. Lisaks sellele olen veendunud, et teised inimesed peavad ise proovima niisuguseid asju teha, eriti noored. Nende jaoks on see uuem ja võib-olla neid huvitab see natuke rohkem kui mind. Nagu öeldakse, meil on noortele kõikjal tee lahti. Siiski ma võtsin viimastest mängudest osa. Esiteks, olin ma võistluste peakohtunik. Ma tegin ka mängude kava – millal mis võistkond mängib. Osalejad pöördusid minu poole, kui oli mingeid arusaamatusi. Ja muidugi mängisin ka ise.

Kuidas saab neid spordimänge hinnata? Mis sulle meeldis või ei meeldinud?
-Ma panen 4 kümne palli süsteemis. Tahaksin alustada sellest, mis mulle meeldis. Oli väga kena KVNi korraldus. Jäin sellega rahule. Siiski KVN on teine asi ja erineb spordimängudest. Kahjuks nende korraldamises on praegu rohkem miinuseid. Esiteks arvan, et raha oli kasutatud ebaefektiivselt. Teiseks, mulle ei meeldinud mängude avamine. Avamise korraldusel tuleks teha mingi väike turniir, et oleks lõbusam ja põnevam üliõpilastele. Oli natuke igav lihtsalt istuda ja vestelda kahe tunni jooksul, selleks piisab poolest tunnist Siis mind rabas Tallinna SU tudengite ükskõikne suhtumine. Mis segas neid Tartusse tulemast? Sõit maksti kinni, Tartu üliõpilased ootasid neid. Seetõttu osales mängudel ainult 2 naiste võistkonda. Kuidas sellest on võimalik aru saada? Tuleb ka märkida, et mängudes puudus spordieetika. Võitnud võistkond ei tervitanud kaotanud võistkonda peale mängu. Ei olnud ka vahekohtunike kolleegiumit, mina vastutasin kõige eest vaidluste ja arusaamatuste puhul. Siiski ma olin rõõmus, et need mängud ikkagi toimusid. Nendes osalesid mitte ainult vanemad üliõpilased, vaid ka noored.

Kuidas sinu arvates on võimalik kõiki neid küsimusi lahendada?
-Mul on praegu idee luua SU üliõpilasesinduskogu. See on niisugune ühing, kus osalevad kõik tudengid oma esindajate kaudu. Seal peab olema iga rahvuse esindaja, kelle valiks oma rahvusest tudengid. Esinduskogus oleks 7 üliõpilast ja üks inimene Ariste keskusest (see on keskus, mis tegeleb SU üliõpilastega ja aitab neid nende tudengielus – autori märkus). Need inimesed proovivad lahendada kõiki selliseid küsimusi. Tudengid võivad ka esitada oma projekte selle esinduskogu kaudu. Loodan, et mul õnnestub plaan ellu viia.

Selline oli J.Gordejevi arvamus, kes tegeles SU spordimängudega kaks aastat. Sel aastal, nagu juba oli märgitud, oli tema asemel V.Lebedev, kes on esimese aasta tudeng ja õpib praegu  eesti keelt. Otsustasin küsida tema käest  küsimusi, et tema arvamust välja selgitada.

Slava, miks just sina hakkasid sellega tegelema?

-Kõigepealt mind ennast väga huvitas see. Ma olen palju kuulnud nendest SU mängudest. Alguses tahtsin ainult mängida, siis J.Gordejev tegi  mulle ettepaneku korraldajaks hakata. Ta jutustas mulle, kuidas see toimub, mida ma pean tegema. Siiski rohkem viis mind asjaga kurssi J.Prozes.

Kes finantseeris neid mänge?
-Haridusministeerium finantseeris neid Tartu ülikooli kaudu. Alguses seda küsimust arutas haridusministeeriumi SU üliõpilaste komisjon, siis peab otsusele alla kirjutama haridusminister. Tahaksin tänada S.Laanest suure abi eest.

Kas raha oli piisavalt?
-Meile eraldati 9200 krooni. Raha kulutati spordisaali rendile, auhindadele, tudengite sõidule, diplomitele jne. Ütleksin, et raha ei ole mitte kunagi piisavalt, aga võrreldes eelmiste aastatega oli raha palju rohkem. Suur tänu selle eest.
 

Kas sa korraldaks järgmisi mänge?
-Arvan, et jah, kuid mitte üksi. See on väga raske tegevus. Minu arvates sellega peaks tegema umbes 3-4 inimest. Lõpuks, tahaksin öelda suur tänu A.Zaitsevile, kes aitas mind kogu mängude kestel.

Vaatamata kõigile arusaamatustele, vaidlustele ja miinustele on SU  spordimängud  alati pidu kõigile tudengitele. Nad saavad  nende kestel õppimisest puhata , uut energiat saada, uute inimestega tutvuda ja vanade tuttavatega kohtuda. Õhus on alati lõbus, sõbralik  ja hasartne vaim.

Siiski lõpeb kõik hea kunagi, on aeg kokkuvõtteid teha. SU spordimängude lõppaktus toimus 31. oktoobril "Sõbra Majas". Tuleb märkida, et see oli esimene  kord, kui korraldati niisugune üritus. Loodan, et SU spordimängude traditsioon jätkub, korraldus muutub paremaks, inimesed osalevad aktiivsemalt.